Esmaspäev 30.01.2017

Tänased tunnid olid tarkvara arendusprotsess Võinoga ja Veebirakenduste alused Airega.

Väino tunnis täpsustamine enda kasutuslugu. Aire tunnis tegime ülesandeid internetis oleva ÕSi ja EKSSi abil.

Mida õppisin: Mingisuguseid eesti keele sõnu, mida ma arvan et mul pole vaja.

Reede 27.01.2017

Tänased tunnid olid programmeerimine Markoga.

Tegelesime oma veebilehega õpperestoran Neljapäeva jaoks.

Neljapäev 26.01.2017

Tänased tunnid olid hajusrakenduste alused Ainiga.

Enne lõunat tegi iga õpilane lühikese esitluse ühest tarkvarametoodikaga seotud lühendist. Mina tegin RPC'st. Lõpus hakkasin natukene aru saama mida see tähendab. Peale lõunat tegime kasutusjuhendit. Kasutusjuhend oli sisselogimisprogrammi kohta, mille me tegime eelmina aasta ühes Aini tunnis.

Mida õppisin: Mida tähendab RPC.

Kolmapäev 25.01.2017

Tänased tunnid olid tarkvara arendusprotsess Väinoga ja admebaasirakenduste arendaja Tatjana.

Cleanroom SE- "puhta toa" tarkvaraarendus
Luua tarkvara sertifitseeritud usaldustasemega
On üles ehitatud vigade vältimisele

Kesksed põhimõtted
  1) Tarkvaraarendus põhineb formaalsel matemaatikal, mis sisaldab mudelite kontrolli ja protsessi algebrat, Petri-võrku
  2) Statistiline kvaliteedi kontroll
  3) Statistiliselt mõttekas kontroll

TSP- meeskonna tarkvaraprotsess
KLOC- kilorida koodi (1000 rida)
  1) Plaanimise protsess
  2) PSP- personal software process
  3) Ajaraamistiku hindamine
  4) Meeskonna töö planeerimine
CMMI- võimekuste küpsuse mudel
  1) Level 1: Algne- protsess on ettearvamatu
  2) Level 2: Hallatud- protsessi viiakse projektidena läbi
  3) Level 3: Määratletud- protsess on proaktiivne, sekkutakse kui vaja
  4) Level 4: Kvantitatiivselt hallatud- protsesse mõõdetakse ja juhitakse
  5) Level 5: Optimeeritud- fookus on protsessi parendamisel

PSP ülesanded:
  1) Paranda planeerimise, kavandamise ning hindamise oskust
  2) Panusta meeskonnatöösse
  3) Halda projektide kvaliteeti
  4) Vähenda oma vigu

PSP
  1) Skriptid
    a) Suurus
    b) Jõupingutus
    c) Kvaliteet
    d) Ajakava
  2) Mõõtmised
  3) Standardid

MSF aluspõhimõtted
  1) Avatud suhtluse edendamine
  2) Ühise nägemuse poole koos töötamine
  3) Meeskonnaliikmete toeatamine
  4) Jagatud vastutus
  5) Äriväärtuse kliendile pakkumise vastutus
  6) Oota muudatusi ning ole agiilne
  7) Investeeri kvaliteeti
  8) Õpi oma kõikidest kogemustest
  9) Ole kliendile partner

PUP (Phases of unified process)
1) Inception(algatus)
2) Väljatöötamine (elaboration)
3) Construction (koodiuhamine)
4) Transition (väljalase)

UP (unified process) tegevust
  1) Ärimodelleerimine (ärireeglid)
  2) Nõuded (SRS)
  3) Analüüs ja disain (SDD)
  4) Implementation (kood)
  5) Test (STD)
  6) Deployment (skriptid)
  7) Config. and change management (skriptid)
  8) Projektihaldus (SPMD)
  9) Keskkond (EUP)

Agule Unified Process (AUP)
Basic --- (BUP)
Enterprise --- (EUP)
Essential --- (EssUP)
Open --- (OpenUP)
Rational --- (RUP)
Oracle Unified Method (OUM)

Test-driven development
  1) Lisa test
  2) Tee kõik testid läbi ning vaata kas test põrus läbi
  3) Kirjuta koodi
  4) Jooksuta teste
  5) Paranda koodi

ATDD (acceptance test-driven development) - klient testib rakendust

DDD (domain-dirven design)- domeenipõhine disain / keskkonnast lähtuv disain / tegevusvaldkonnast lähtuv disain

FDD - valdkonna parimad praktikad kõik koos
BDD - kasutab valdkonnapõhist arendust

Teisipäev 24.01.2017

Tänased tunnid olid tarkvara arendusprotsess Väinoga.

Tarkvara prototüüpimine on mittelõplike tarkvaraprogrammi versioonide loomine.

Prototüüpimise variandid:
Äravisatav:
    1) Kirjuta algelised nõuded
    2) Disainimine
    3) Prototüübi kasutamine annab uusi nõudeid
    4) Kordab kui vaja
    5) Kirjutab lõplikud nõuded

Arenguline prototüüpimine:
    Peamine eesmärk on ehitada on ehitada jäme prototüüp ning hakata seda täpsustama

Inkrementaalne prototüüpimine:
Eraldiseisvad prototüübid pannakse kokku lõpptooteks

Ekstreemne prototüüpimine:
Jaotatakse faasideks,
Esimeses faasis koosneb veebirakendus peamiselt html failidest;
Teises faasis luuakse kasutajaliides ning aknad;
Kolmandas faasis luuakse teenused;

Eelised: 
    1) Hoiab kokku aega ja raha
    2) Parendatud ja suurendatud kasutajate kaasatus

Puudused:
    1) Ebapiisav analüüs
    2) Kasutajade segadus prototüübi ning lõpliku süsteemi osas
    3) Kasutaja eesmärkide arendajapoolne mittemõistmine
    4) Arendaja kiindumus prototüübile
    5) Prototüübile liiga palju aega raisatud
    6) Prototüübi liiga kõrge maksumus

DSDM: dünaamiline süsteemiarendusmeetod

Põhitehnika on prototüüpimine
ISO 9001
Prototüüp võib olla skeem, äriprotsess või tootmisse lülitatud süsteem

Need prototüübid võivad olla äravisatavad või arenevad.

Neli prototüüpi:
  1) Ariprototüübid
  2) Kasutatavuse prototüübid (UI)
  3) Jõudluse ja mittefunktsionaalsete nõuete osatähtsus

  1) Tuvasta prototüüp
  2) Lepi kokku plaani suhtes
  3) Loo prototüüp
  4) Vaata prototüüp üle

Neljanda gen. progemiskeelte liigid
  1) Koodita programmeerimine

SOAP (simple object access protocol)
WSDL (web service description language)
DSDM - dünaamiline süsteemiarendusmeetod

DSDM põhitehnikad: 
Timeboxing: projekt jaotatakse juppideks ning iga jupp saab etteantud tähtajaks valmis
MoSCoW: must have, should have, could have,  won't have
Prototüüpimine
Testimine
Töötoad
Modeleerimine
Seadistuste haldus

teostatavuse variandid:
1) Tehniline
2) Juriidiline
3) Ajaline

http://wp1087322.server-he.de/ ->Developer

Inkrementaalne arendusmudel

Eelised:
    1) Peale iga iteratsiooni tuleb teha regressioonitest
    2) Lihtsam testida ja vigu leida kui teiste meetoditega, sest iga iteratsiooniga tehakse vähe muudatusi
    3) Klient saab reageerida muudatustele
    4) Algse toote kliendile tarnimine on kiirem ja maksab vähem

Puudused
    1) Eelarve võib lõhki minna
    2) Lisafunktsioonide korral võivad tekkida süsteemivead
V-mudel

Tarkvara arhitektuur

Spiraalmudel: riskipõhine protsessimudel

Määratle tehised samaaegselt
Eeldused:
  1) Nõuded olemas enne koodi kirjutamist
  2) Nõuded ei sisalda kõrge risti faktoreid
  3) Nõuete olemus ei muutu väga palju arenduse käigus
  4) Nõuded on kooskõlas kõigi süsteemi kasutajatega
  5) Süs. arhit. on kõigi poolt arusaadav
  6) Aega on piisavalt

Neli põhitegevust igas tsüklis
  1) Arvesta võidutingimustega
  2) Tuvasta ja hinda alternatiivlähenemisi
  3) Tuvasta ja lahenda riskid
  4) Saa huvigruppide heakskiit

Vesrtapostid
  1) Elutsükli ülesanded
  2) Elutsükli arhitektuur
  3) Algne töövõimekus

Esmaspäev 23.01.2017

Tänased tunnid olid programmeerimine Markoga.

Alustasime veebilehe loomisega õpperestoran Neljapäeva jaoks. Meile jaotati ülesanded. Mina pidin tegema laua reserveerimise poolega. Pidin koos Villemiga tegema. Bert on meie projektijuht, kes aitas teisi kui nad hätta jäid.
Ei jõudnud veebilehte valmis.

Mida õppisin: Laudade reserveerimis lehte ei ole kerge välja mõelda.

Neljapäev 19.01.2017

Tänased tunnid olid programmeerimine Markoga ja tarkvara arendusprotsess Väinoga.

Marko tunnis tegime tööd PowerShell'iga. Tegime skripti, mis kirjutas kuni 9999 faili ning tegi igasse faili ühe kirje. Siis kirjutas kõikide failide sisud ühte faili. Skript teeb töölauale ühe kausta, kuhu kõik failid sisse topitakse. Kausta nimi on skriptis ette antud. Kui töölaual on sellise nimega kaust olemas, kustutab ta selle sisu. Pärast poole lisasime paar rida koodi et ta näitaks kui kaua läks aega, et faile kustutada ja uusi teha.


Tarkvara arendusprotsess

Kasutusloo mall
Kasutusjuhtumi nimi
Kirjeldus:

Käsutaja(d):
  Sündmuste jada:
  Põhisündmused:
    Sündmus 1
    Sündmus 2
    .................
    Sündmus n
  Alternatiivsed sündmused:
    Sündmus 1
    Sündmus 2
    ..................
________________
Eeltingimused
Järeltingimused

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/41862/peedo_marco.pdf
Joongraafik - Gantt Chart
Tarkvara projekti näide

Mida õppisin: Kuidas natuke PowerShell'i kasutada

Kolmapäev 18.01.2017

Tänased tunnid olid programmeerimine Markoga ja andmebaasirakenduste arendaja Tatjanaga.

Marko tunnis rääkisime mida me hakkame tegema järgmises tunnis. Tunni lõpus jagati meid paarideks, aga nende paaridega ei tehtud midagi. Tatjana tunnis kordasime kuidas vene keeles ennast tutvustada ja kuidas teistega algsel määral rääkida.

Mida õppisin: Vene keelt ei ole nii raske rääkida.

Teisipäev 17.01.2017

Tänased tunnid olid veebirakenduste loomise alused Triinuga ja veebirakenduste loomise alused Airega.

Triinu tunnis tegime alguses veebilehte. Hiljem hakkasime tegema peamajja telekate jaoks Xibo'ga informatiivset GUI'd. Seal näitab hetke tunde, ilmateadet, uudiste RSS feed'i, ning kooli Facebook'i. Facebooki ei tahtnud need telekad näidata. Keskkond, millega ehitasime seda GUI'd, oli lihtne kasutada.

Mida õppisin: Kuidas Xibo't vähesel määral kasutada.

Esmaspäev 16.01.2017

Pidime täitma ülesandeid lehel https://google-gruyere.appspot.com/. Pidime  õpetuse järgi turvaauke leidma ning neid testima. Üks ülesanne oli teha sellel lehel enda konto ning tavakasutajast admini teha. Siis tuli üles laadida html fail skriptiga, et saada teada küpsiste formaati. Välja pidime veel uurima teiste kasutajate privaatinfot. Ühes ülesanndes pidime leida faili nimega "secret.txt".

Mida õppisin: Kuidas mingil määral veebilehte sisse saada.

Reede 13.01.2017

Tunnid olid Aivariga, aga need jäid ära.

Nende tundide asemel soovitas meile Jaan, et me parandaksime oma hindeid.

Neljapäev 12.01.2017

Tarkvara disain:
protsess, kus agent loob tarkvaratehise spetsifikatsiooni, kasutades algseid komponente

1) Algoritmi disain

Algoritmid:
1) Probleemi määraimine

Jada liikmed käivad loogeliste sulgude vahele

CASE vahendid: Eclipse, NetBeans
CASE: tööriistade valdkond, mida kasutatakse tarkvara loomiseks ja disainimiseks

CASE kolm gruppi:
1) Tööriistad
2) Tööpingid
3) Keskkonnad

Tööriistad:
1) Äri ning analüüsi modelleerimine
2) Arendus, debuggerid
3) Verifitseerimine ning valideerimine; koodi analüsaatorid
4) Seadistuste haldus
5) Mõõtmine; koodi analüsaatorid koodi keerukuse suhtes
6) Projektijuhtimine

Tööpingid: 
integreerivad kaks või rohkem CASE tööriista

Fundamentaalsed modelleerimis kontseptid (FMC)
1) Süsteemi struktuur
2) Protsess süsteemis
3) Domeeniväärtused süsteemis

*Liitstruktuuri skeem ehk FMC plokk-skeem
*Dünaamilise struktuuri skeem ehk FMC Petri-net
*Väärtuste raadiuse struktuuri skeem ehk FMC E/R skeem

FMC plokkskeem
Pilt (link eelmisel real) on liitstruktuuri skeemi näide. Selles on agendid tellimuse protsessor (Order Processor), tarnija haldur (Supplier Manager), tarnija (Supplier), veebipood (Online Shop), ning nimetu inimagent (Human Agent)

DAVIS 
1) Disainiprotsess ei tohiks kannatada "silmaklappidest", peaks proovima erinevaid lähenemisi
2) Disain peaks olema seotud ning jälitatav
3) Ära leiuta jalgratast
4) Disain peaks näima ühtlane,
5) Peaks olema struktuurne ning peaks võimaldama muutuste sisseviimist
6) Peaks olema disainitud nii, et suudaks ootamatustele vastata
7) Disain pole koodimine, koodimine pole disain
8) Peaks hindama disaini kvaliteetsust
9) Disaini peab üle vaatama, et minimiseerida põhimõttelisi vigu

Disaini põhimõtted
1) Abstraktsioon - üldistamine
2) Viimistlemine/täpsustamine:
3) Modulaarsus- tarkvara arhitektuur võiks olla jaotatud komponentideks
4) Tarkavara arhitektuur
5) Juhtimise hirearhia
6) Jaotiste ülesehitus- programmi ülesehitus tuleks jagada horisontaalselt ning vertikaalselt juppideks
7) Andmestruktuur
8) Tarkvaraprotseduur
9) Polümorfism

Disaini kaalutlused
1) Ühilduvus: tarkvara peab töötama teiste toodetega koos
2) Laiendatavus: võimalus lisada uusi võimekusi
3) Modulaarsus
4) Hooldatavus
5) Taaskasutatav
6) Robustne
7) Turvalisus
8) Kasutatavus
9) Jõudlus: asi ei tohi venima jääda
10) Porditavus
11) Mastaapsus

Arhitektuuri kirjeldamise keel
https://github.com/osate
camunda.org/bpmn/tutorial/
https://en.wikipedia.org/wiki/Business_Process_Model_and_Notation#Overview
EEML
Vooskeem
IDEF: Modelleerimiskeelte perekond
Jackson
LePUS3: Kuulub objekt-orienteeritud programmeerimiskeelte hulka
Alloy: On loodud keeruliste struktuursete piirangute kirjeldamiseks
Service-oriented modeling framework (SOMF)
Disaini mustrid

Kolmapäev 11.01.2017

Nõuete esilekutsumine:
sisaldab intervjuusid, küsimustikke, kasutaja vaatlusi, töötubasid, ajurünnakuid, kasutajalugusid, rollimänge ning prototüüpimist.

Enne kui nõudeid saab analüüsida, modelleerida või spetsifitseerida, tuleb neid koguda esilekutsumise protsessiga.

Süsteemi modelleerimis keeli on mitmesugused.

Tavaline esilekutsumisprotsess on huvigruppidega kohtumine või intervjuud. Nt esimene tähtis kohtumine oleks tarkvara arendajate ning klientide kus nad arutavad nõuete perspektiivi.

Probleemid:
1) Probleemide ulatus: ei tasu kliente terminoloogiaga segadusse ajada
2) Mõistmise probleem: kliendid ei ole kindlad, mida vaja, ei tea arvutite suutlikkust, ei suuda selgitada
3) Muutumise probleem: nõuded muutuvad ajaga.

Nõuete kvaliteedi parandamine:
1) Visualiseerimine
2) Kooskõlaline keel: kasuta lihtsat/loomulikku keelt nõuete kirjeldamiseks
3) Reeglid: järgi ettevõttes väljakujunenud reegleid.
4) Pidev mallide kasutamine
5) Dokumenteerimise sõltuvused
6) Muudatuste analüüs

Nõuete esiletoomise juhised:
1) Hinda süsteemi ärilist ning tehnilist teostatavust
2) Inimeste, kes võiksid nõuete väljaselgitamist aidata, leidmine
3) Määratle tehniline keskkond, nt op-süsteem
4) Tuvasta tegevusvaldkonna piirangud
5) Määratle rohkem kui üks esiletõstmismeetod
6) Korralda erinevate huvigruppidega kohtumisi
7) Tuvasta tähtsaimad nõuded, mida on vaja prototüübi loomised
8) Loo kasutuslood, et aidata klientidel tuvastada võtmenõudmisi

Sammude järjekord:
1) Tuvasta reaalne probleem, võimalus või väljakutse
2) Tuvasta jooksvad meetmed, mis tõestavad, et probleem on reaalne
3) Tuvasta eesmärk-meetmed et tõestada probleemi olemasolu
4) Tuvasta probleem olemus
5) Määratle ärivaldkonna küsimused
6) Määratle tootedisain

Täiendavad lähenemised:
1) Tuvasta huvigrupid
2) Modelleerimise eesmärgid
3) Modelleerimise kontekst
4) Stsenaariumite avastamine (kasutuslugude jaoks)
5) Kvaliteetide ning piirangute avastamine
6) Eelduste ja kirjapaneku modelleerimine
7) Sõnastiku kirjutamine
8) Mõõtmete analüüsimine

Analüüs:
võtame arvesse kõik vastuolud mida proovib nõuete kirjapanekul lahendada

Huvigrupid:
1) Ükskõik, kes tegelevad süsteemiga (tavakasutajad ning hooldajad)
2) Igaüks, kes saavad süsteemist tulu
3) Igaüks, kes ostits süsteemi
4) Ettevõtted, mis reguleerivad süsteemi aspekte
5) Inimesed või ettevõtted kes on selle süsteemi vastu
6) Ettevõtted, mis vastutavad teatud süsteemiliidese eest

Läbivad funktsionaalsused

Lepingu-stiilis nõuete loetelud
CIA: konfiguratsioon, tervikus, kättesaadavus

Kohustuslik kirjandus: "Tarkvaratehnika sissejuhatus 2008"

SRS on suhtlusvahend huvigruppide ning tarkvaraarendajate vahel

SRS eesmärgid:
1) Aluseks koodiülevaatustele
2) Tööulatuse kirjeldamine
3) Tarvaradisaineritele annab viite
4) Aluseks testimisele, testidokumendile (testiraamistik)
5) Sisaldab iseärasusui kliendi nõuetega
6) On platvormiks edasiseks arenduseks

Uuri FreeMind'i

Tatjana tunnis õppisime vene keelt ning tegime harjutusi.

Mida õppisin: Kes on huvigrupid.